5. märts 2018

Kevadele vastu...

Tundsin juba mitu nädalat tagasi kevadväsimuse laadset tunnet... see külm mis aina näpistab, valgus mida ei erista pimedusest... lumi mis ei sula. Mida ma siis tegin? Sõitsin lõunasse! Kummaline aga läksin sinna kus oli seda külma ja lund rohkem kui siin pealinnas. Vaatasime väikese munamäe jalamilt poistega lumelaudurite hüppeid ja nõnda pisikesi suusalapsi, kes hirmu tundmata mäest alla tuhisesid. 
Tuiskab, siis mitte... külmakraadide vangistuses.
Pole saanud juba mitu nädalat käia pikkadel ringidel, ehk jalutada üle 10- 12 km korraga. Igatsen neid meie nn matku. Aga nüüd on märts ja mida ma ühel hetkel taipasin? Päike pistab pea igapäev. Olgugi, et ta veel ei sulata jääpurikaid- varbaid. Isegi poes käia on piin või olen ma liiga pirts.. mulle ei meeldi külm, pikka aega kestev külm... see tekitab ju väsimust ja musti mõtteid.
 Laupäeval käisin õe juures. Tegin tema kartulikarva juustesse pikad valged triibud. Ostsin mööblit ja seemnepakikesi, mulda. 
Kui te nüüd külvama hakkate, siis kas ma olen enda nippi siin jaganud? Ei mäleta... Margariini kaanest lõikan sellised cm laiused ribad. Nendele hea külviinfot markeriga peale märkida!
(:  Kert-Lukas  :)
⚞⚟

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar